Päev oli .. sündmusterikas.

Aga midagi ei tule meelde.
*Ahjaa, ma sain Anna-Liisalt ÄGEDAIMA kingi. Ma armastan teda tema spontaansete kinkide eest. Nagu täna. Anna, sa oled kõige-kõige-kõige mõnusam. Eriti see sinu suve tükike soojalt maalt (;
*Ma pean nüüd vene keeles mingit nõmekat raamatut´lugema IUU eksole, kes tahaks. Lase mul magada, Eda.
*Johanna on heaheaheaheahea. Nii tore on temagainkas midagi teha. Eelmisest aastast ma SELLIST Jokiga-inkas-olemise-rõõmu ei mäleta. Näiteks kui me naerame Lehtu üle, illustreerime Mari päevikut (jah, justnimelt ÕPILASPÄEVIKUT) ja teeme enda inka õpikutest Anna-Liisale kingitusi.
*Ja TÄNA, te lihtsalt PIDITE seda nägema, kuidas Jokit üks viiendik taga ajas. Jah, see KISAKÕRI. Ta nagu lihtsalt pidi Jokile nagu KALLALE tulema, aga siis jäin mina ette, aga siis Joki läks eemale ja Allan, meie suur kaitsekilp, tuli vahele ja lükkas põnni teise koridori otsa. Nii armas temast! Ja siis, shokeeritud Johanna langes.. NB! .. Rassule kaela. Ahhaa, nüüd ma siis tean, Joki.
*Liina avastas uue vanasõna: Teed midagi halba, saad selle kahekordselt tagasi. Muidugi kehtib see ainult Lintsiku puhul. Näiteks, kui keegi tähele pani, oli mul selja peal jälg selle vanasõna tõepärasusest.
*UUPS ma unustasin õpilaspileti ära anda, jah, palun vabandust. Sorri. Sorri.

Ja tsau.
XXX