Ma pole nii ammu kirjutanud. Ma vahepeal tahan kooli ja vahepeal ei taha ka. See kõik on nii segane. Nii et ma vahepeal elan olevikus ja vahepeal mõtlen tulevikule. Plaanin seda. Teisiti öeldes, jah, ma otsin kooli kõrvale tööd. See, et ma augustis tööst loobusin, tõi mind siiski faktini, et raha mitte ainult lihtsalt ei kuluks mulle ära, vaid I'm in a desperate need of it. Ja olevikust ütlen vaid niipalju, et ma naudin seda. NAUDIN. Kui küsida, mida ma teinud olen, ei oskaks ma ausalt öeldes endalegi vastata. Nagu midagi vahepeal olen, aga see pole nagu eriti mälusse kinnitunud. Mäletan emotsioone. Ma ei tunne, et oleksin täna näiteks terve päev väljas olnud, lihtsalt täidab mind selline rahulolutunne tegelikult. Ma ei saa aru, mis toimub. Ma olen jälle pilves. Mitte et ma oleksin kunagi üldse normaalne olnud. Igal juhul, kui nüüd meelde tuletama hakata, siis hommik oli hea, sest et ma vaatasin Simpsonite filmi. Seda pikka. Kuigi mulje jäi ülihea, tuksub praegu mälus üks stseen, kus Bart kirjutab tahvli peale I WILL NOT ILLEGALLY DOWNLOAD THIS MOVIE. See lause paneb kõhus keerama. Ausalt, filmide [kinos] vaatamine ja [muusika]plaatide ostmine (mida ma kunagi teinud pole :D) teeb enesetunde NII heaks, sest et ma tõesti väärtustan kunsti ja ei tahaks inimesi, kelle loomingut ja keda ma austan, petta. Aga vaatamata enda mitte just väga heale finantsolukorrale (haha, mis sõnad :D) ma olen nagu narkomaan, kes peab enda doosi kätte saama. Ma ei saaks ilma filmide ja muusikata. Mul on väga häbi. Aga tunne on siiski detailidesse laskumata hea, ja selle teevad veel paremaks mälestused Valjaga koosveedetud vapustavast päevast. Ma ei mäleta, ausalt ei mäleta, mida me tegime, aga on jäänud palju emotsioone sellest ajast. Ma vist tahaksin seda korrata. Aga ei oskaks, kuna ei mäleta detaile. Üldse nagu. See oli selline tunne, mida on raske kirjeldada, see oli nagu segu banaanitükkidega banaanimahlast ja vanillijätisest, õunatükkide, väikeste konnakujukeste ja kahe maasikaga. Ma ei tea, kuidas maitseks see kokteil päriselus, aga minu teada on selle umbkaudne maitse .. jumalik võib-olla? See oli hea päev. Ma võin üldiselt päeva õnnestunuks pidada kas selle järgi, et on palju asju, mida ma sel päeval teinud olen, sest et siis isegi kui ma ise sellest erilist mõnu ei tundnud, on vähemalt teistele öelda, et ma midagi teinud olen. Ja teiseks, on päev minu jaoks õnnestunud kui mul tekkis sellest palju emotsioone, sest et isegi kui pole teistele rääkida, mida ma sel päeval teinud olen, võin ma kirjeldada enda tundeid.. kokteilide kaudu näiteks. :D Vähesed inimesed saavad aru, kuidas saab mitte mäletada, mida ma täna teinud olen. Aga kokteilidega saab igaühe segadusse viia. Või kui mitte segadusse, siis vähemalt eemale teemast, mida ma täna teinud olen. :)
Ja muidugi on vapustav kirjutada blogi sissekandeid hea muusika saatel.
Ja kuigi see laul pole see, mis mängiks igavesti, ma mõtlen, et sellest tüdineb võib-olla kolme korraga ära, on see üks tore laul, mis võiks igaühe arvutis kasvõi korra päevas mängida. Uskuge mind, maaim läheks sellest palju toredamaks ja naljakamaks. :)
Ja see laul on ..
Ja tegelikult on veel üks laul, aga see on üks parem laul, mida võib lõpmatuseni kuulata. See on Kate Nash'i 'Foundations'.
P.S. Ma ostsin täna 25-kroonise Homeri. C:
0 külmutatud mustikat:
Post a Comment