I get my glory in the desert rain, AGAIN

Mu elu on magus, kiire ja HEA. Projektidega (mis äge sõna) on kõik ok, paistab, et Tommi on isegi NORMAALNE :D
Mind vihatakse. Kuigi ühed inimesed saavad sellest kergesti üle, teised andestavad mulle ning kolmandaid vihkan ma ise ka, nii et suva see.
Inimesed otsivad abi ja surgivad mind, vahel lasevad mul asju joonistada ja vahel peidavad mu asjad ära, vahel kaob mu vihik ära ning vahel karistatakse minu ümber inimesi (kriminaalkorras või kuidas õpetaja Sild nüüd ütleski). Ahjaa, MÕNIKORD hakkab keegi K-tähega algav isik meie peale karjuma ja inimestele lambist nimesid panema ja oma ingliskeele oskust demonstreerima.
Armastan kirjavahetusi ja matemaatikast puudumist. AA MA ARMASTAN VEEL LIINU JA AILEGA TRIPPIMIST JA KOHVIKUTES ITSITAMIST JA KUI AILE EI SUUDA JUUSTUPALLE SÜÜA JA KUI TA EI SAA RAHA TAGASI JA KUI MA EI SAA ÜHESTKI ALIASE SÕNAST ARU JA KUI MA EI OSKA VASAKU NOAGA SÜÜA JA KUI KÕIK ÕPETAVAD MULLE KOHVILKUSIKA LAKKUMIST JA KUI MA TUNNEN END RAHABOSSINA JA KUI MA ENDA TRENNIDEST PUUDUN JA MA ARMASTAN TIIMARIT JA TUMELILLASID LITREID JA SÕÕRIKUID JA NII NAGU MÖÖDUSID MU VIIMASED PÄEVAD VÕIKS MÖÖDUDA KA KOGU MU ÜLEJÄÄNUD ELU, AITÄH




Sofi,
31-jaanuar-2008