Friday, April 11, 2008

Ei taha mitte midagi rohkem kui Vana Tallinnat või paari kasti õlut

Ma ei suuda keskenduda elule, keskendun
MUUSIKALE
TEISTE PROBLEEMIDELE
ÜLIMÕNUSATELE SARJADELE
ÜLDSE TELEKALE
HELGELE TULEVIKULE (19.-20. juuni)
JOOKIDEST MÕTLEMISELE
Ma olen nii muserdav. Iga pisike, PISIKE sõna ajab närvi, rikub tuju ja viib mu endast välja. Mingi haige sööklatädi võib ära rikkuda ideaalse elu. Mingi usk ühte inimesesse on täiesti eluohtlik. Mingi kuradi sõprus inimeste vahel, kes mind kottima ei peakski võib lihtsalt mulle lõpu peale teha. Ja ma ei tea enam, millele mõtted eemale viia, et seda koledat maailma mitte näha. Kirjanduse tunnis oli mugav lugusid kirjutada, aga isegi läbi aegade lemmikust tegevusest tüdineb ära.
Nojamuidugi, kõige parem tegevus - magamine - masendab tegelikult kõige rohkem, kuigi on kõige tõhusam. Kõrvalmõjud, uknow.

Ma vihkan elu

2 külmutatud mustikat:

Kgrete. said...

Miks heroiin kurvaks muutus??

sofi said...

kuna lõbusus ei paku enam pinget,
that's so not me :(