Sometimes I feel like I'm stuck in your head

Üliimelik päev lihtsalt.
Ärkasin mingi pool 11 vist, arvasin et kõik on kodus, aga siis pikapeale meenus, et täna on esmaspäev ja vanemad on tööl. Ja saadaru, olin sjuke haigelt unine, ja koputasin venna uksele mingi vähemalt pool tundi enne kui aru sain et toas kedagi pole. Siis oli sjuuuuuuuuuuke juhe, et vähe pole. Nagu ma avasin ukse ja kedagi tõesti polnud ja ma seisin seal niimoodi uniselt ta ukse peal ja üritasin aru saada kuhu ta end peitnud on. -.-
SIIS sõin veits mingit koeratoidumaitselist ja koeratoiduga välimuselt sarnast hommikusööki, mis pani veits imelikult tundma. Siis mõtlesin et ei viitsi mingi teed juua või kohvi teha, ja siis mul meenus eilne Anna-Liisa soovitus, et ma peaksin kodus lõpukingi kandma hakkama. Kuidas ma muidu nendega lõpetamisel ei koperda. Noh, ok, paningi suure vaevaga (kuna olin ikka veel HULLLL unine) need jalga, ja siis mulle meenus et ma olen ikka veel öösärgi väel. VÄHE lahe oli kontsadega mingi pükse jalga panna ja ..brr. Väga haige oli iga kahe sekundi tagant vannitoas vanni kukkuda või end kraanikausi vastu ära lüüa. Kappasin seal ringi nagu ogar, ausõna.
Igal juhul, kui ma lõpuks riidesse sain, mõtlesin veits catwalki kodus teha, janoh. Ma ei usu et keegi imestab kui ma mainin et koperdasin vastu seina mingi vähemalt ..miljon korda? Ok, lõpuks otsustasin galopeerida enda kingakestes kööki, et lõpuks endale üks korralik kohvi teha. Kui keegi praegu arvab, et see on maailma kõige lihtsam asi, kus ei saa mitte midagi valesti minna, siis, ok, ärge arvake enam nii. Ma avasin kohvipurgi, panin teetassi kõrvale, panin kaks lusikatäit kohvi sisse, ja võtsin (juba keedetud veega) teekannu valamisvalmis, ja arvates et pole enam unine, valasin vee sisse. Ja siis avastasin et valasin selle kuhu? Aga otse loomulikult kohvipurki. Ok, edasisi jooksmisi kranikausi ja köögilaua vahet ma enam ei kirjeldaks, liiga mark on.
Siis ma ei saanud veel enda SlitherLinkiga kuidagi hakkama, ja ei viitsinud tänaseks eksamiks ka õppida, ja üldse on täna nii masendav päev ja just praegu suundun ma bussile, et sõita tegema sedasama eksamit, milleks ma üldse valmistunud pole, ja kui see päev jätkub sarnaselt sellele, kuidas see algas, siis ok, ma ei tahaks seda eksamit täna teha.

Ok, edu mulle.
Tänks.


Sofiiiiiiiiiiii
16:11, 9.juuni'08