Vahepeal ei ole sugugi oluline, et inimesed ei soovi teha sinuga koos midagi, mis sind õnnelikuks teeb.
Ma vahin 01:50-ni öösel Simpsonite maratoni, tõmban 7 hooaega Scrubse ja 4 hooaega House'i, oman hetkel maailma armastusväärseimat tööd ja niisama söön Katjesi komme.
Mu töö teeb mind iga päevaga aina säravamaks ja suvine vihm niisama rõõmustab.
Ja kuigi mu suvi pole selline nagu siin,
on see sama õnnelik ja rahuldust pakkuv.
Mulle meeldib, et mu suvi pole tegelikult SELLINE, kuna sel juhul oleksin ma masenduses vihmase ilma pärast.
AGA MA EI OLE.
Kuna mu suvi on maailma parim. See annab mulle kõike, mis teeb mu õnnelikuks. On toimunud ka paar asja, mis loogiliselt mõeldes peaksid mind kurvastama, aga need on juhtunud täpselt nii õigel ajal, et mul pole täiesti ausalt öeldes üldse kahju, et need juhtusid.
Ja ükskõik kui palju reivi, disko punki, indie või electrot ma ka ei kuulaks, on mu suvi hoopis Sufjan Stevensine.
Ja ma ei tea, miks ma seda kohe ei öelnud, aga seda sissekannet tuleb lugeda, kui see lugu taustaks on.
Aga üldiselt öeldes, muusikamaitse on mul ikka piisavalt muutunud.
Massiline Sofja. viiesaugust08
Monday, August 04, 2008
22:22
Subscribe to:
Post Comments (Atom)

0 külmutatud mustikat:
Post a Comment