Kusagil ikskohas võiks mingi selline pragu olla, kuhu saab sisse hüpata.
Kui ma väike olin ja lasteaias alles käisin, unistasin sellest, et kunagi, kui ma suureks saan ja palju raha teenin, kaevan omale lasteaiavoodi alla augu, ja ehitan sinna alla ühe suure suure maailma, kuhu ma saan sel ajal kui teised peale lõunat magavad, minna ja omi asju teha. Ma isegi mäletan kuidas ma mõtlesin välja mismoodi see luuk voodi all, kust sinna salaruumidesse saab, peab lahti käima.
Just praegu tuli see unistus meelde, ja ma mõtlesin, et praegugi võiks mul selline oma koht olla. Minu PRAGU, eks.
Sest et mõnikord läheb mu aju mingitest imelikest olukordadest nii närviliseks, et tundub võimatuna enda hirmude eest põgeneda.
Oh, kui vastik tunne-
sofi
15-august(2008)
Friday, August 15, 2008
I say baby, babe i've loved you a long time
Subscribe to:
Post Comments (Atom)

0 külmutatud mustikat:
Post a Comment