NIISIIS

Tere, eile kvalifitseerusin ma ümber vabatahtlikuks superkoristajaks (9 tundi lakkamatut koristamist, normal.)

































































Tänane meeldiv päev algas aga sellega, et ma üritasin magama jääda, eelnevalt ühe jogurti, kaks singiviilu, ühe kurgi, ühe porgandi ja ühe tomati ära süües. Ja just hetkel, kui ma olin peaaaaaaaaaaaegu magama jäämas, helistas seesama tore inimene, kelle kõnet ma kella 23-st alates ehk siis juba 2 tundi oodanud olin. "Tsau Liina, ei, ei maga." [haigutus xMILJON] Tegelikult aga oli tal isegi vabandus olemas. Vend tegi mulle kõrvarõngaid, ülisweet :D
Ei, tegelikult oli meil üpris tore (kes kahtles? :S), algus oli veits mage, kuna ma suht magasin toru otsas, aga pärast läksid juba horoskoobid, kraadimised, mõnusad mälestused Krussu/Anette sünnipäevadest (nkn oleme me kõik juba ammu segaduses, kumb oli kumma oma) ja Pranglist, väikesed vanemate eest peitmised, paar numbrimängu ja mingid ülitotakad asjad, mille pärast me äärepealt tervet maja oma naermisega üles ei ajanud. Ahjaa, idiootsed kummitused ja lotovõidu katsetamised JA PUHUMISED. Ja see, kuidas mul telefon 01:59:59 näidu pealt nii üles kuumenes, et ise kõne lõpetas :(
Okei, siis me rääkisime veel 37 minutit ja ma läksin magama vingudes, et fakk, und pole. (Ei taha mäletada, mitme millisekundiga ma magama jäin.)
Kui ma ärkasin, polnud üldse ärkamistuju. (Kastõesti. -.- Tahaks mäletada, millal mul ON olnud ärkamistuju.) Igal juhul, siiski sõin oma lemmikhommikuhelbeid natuke, paar röstsaia, ja ..kell oli 7. Mõtlesin, et midavittu mind äratati kell 6:45, kui mul on arst kell 11:50. Okei, ma ei viitsinud seda küsimust tõstatada, nii et sõitsime empsiga tuimalt haiglasse. Haiglas oli meganaljakas. (Ma tean jaa, et sõna HAIGLA ei seostu vist kellelgi peale minu sõnaga NALJAKAS, aga see selleks) Igal juhul, arst, kes on tavaliselt megapahur (siuke 3-meetrine kühmus vend, kes mühatab midagi kord sajandis), see mingi hullult naeris täna. Me astume ta kabinetti, ta mingi HOHHOO, MIKS SIIS NII VARA :D Emps mingi ütles midagi selle kohta, et ta ei taha tööle eriti hilineda, ja arst saatis meid kähku röntgenisse. Ma mingi läksin, ja see õde, kes seal töötab, ütles mingi eriti k e l m i k a l t : NOH, VÕTAME PALJAKS? :;: Mul oli nii et OKEIOKEI. Igal juhul, mingi hull rõõmus oli koguaeg. Õde: OI, NII KENA PILT TULI! Mul oli nii et, see on kõigest RÖNTGENIPILT (..)
Nojah, mul oli päris lõbus.
Niisiis, haiglast läksin ma raamatukokku, kus mul on jälle mingi hull võlg. Mõtlesin, et O K, seekord ma küll raamatuid ei võta, no, mis ise arvad, otseloomulikult, väike KOTITÄIS tuli ära. Kui ma raamatukogust välja astusin, märkasin jälle, et kahtlaselt palju politseid on ümberringi. Mõtlesin ja mõtlesin ja siis mõtlesin OKEI, ja läksin bussikasse enda 36-t ootama, et siis pinalijahile suunduda. No muidugi, 5 minuti pärast märkasin, et seesama tramm, mis seisis Jaanikiriku kõrval kui ma raamatukogust välja astusin, seisab seal IKKA VEEL. Ja ükski faking transport ei liigu. Tegelikult oli omamoodi nunnu :D:D Selles suhtes, et selline megaimelik vaikus, nagu, ükski auto, tramm või buss ei liikunud. Ja kõik inimesed olid mingi eriti kärsitud, hüppasid trammidest välja, karjusid midagi koguaeg janii. See rikkus kogu maagilisuse ära :D Siis sai mul sellest vaikusest villand, ja ma otsustasin minna lähimasse r-kioskisse jäätist ostma, kui äkki vuhises minust mööda mingi tuhat politseiautot, siis läks kaks tuhat pimendatud klaasidega autot, viis tuhat hõbedasi väikebusse ja siis tuli üks ÜLIKENA auto, millel olid Saksamaa lipud peal. LAHEE. R-kioskis aga polnud jäätist, ja ma ostsin Twixi, millest mul hambad valutama hiljem hakkasid, ja TicTaci, mis on VÄIKE, ja mida ma veel süüa jõudnud pole :(
Niisiis jõudsin vaevu r-kioskist tagasi 36 peale, ja sellega siis Tiimarisse, mis MASENDAS mind sellega, et ei suutnud mind VAPUSTADA enda MEGASUURE ja HUVITAVA valiku poolest,nagu ta seda alati teinud on :( Igal juhul, ma leidsin ühe pinali küll, mille keegi Galina-nimeline müüja lubas poodi tellida lähiajal. Ma olin nii vihane, et otsustasin teha tiimariteraapia endale, aga isegi kaks absoluutselt ebavajalikku plaaditoorikute pakki ja mahlajäätegemisekomplekt ei suutnud mu närve rahustada, nii et ma läksin siis veel alla comarketisse ja ostsin endale megapaki mahla :( Aga faking tiimariteraapia ei mõju lihtsalt mitte kunagi ilma ühe megakalli inimeseta :(:(:(:(
Igal juhul on mu point selles, et käed raamatuid pungil täis koti, mahlapaki ja kahe toorikukomplektiga veits valutasid kui ma koju jõudsin. Õnneks ootas mind postkastis (mille ma SUURE, TÕSISELT SUURE vaevaga lahti sain) Schäfer Boutique, mis tegi mind üliõnnelikuks, vaatamata sellele, et koju tulnuna vaatas mulle peeglist vastu mingi värdjas, kellel oli soeng kogu selle trippimisega lihtsalt niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii sassis et õudne.

Eijaa, tegelikult pole mu päev veel isegi alanud. Parimad üllatused alles ees, no doubt.



; *

SOFI
26.august.08