EEE

Eilne päev oli selline mm pikk või midagi, igal juhul, kõik algas eesti keelega, milles ei olnud mitte midagi põnevat või veab mu mälu mind alt ma ei tea. Siiiiiis oli vist 2 ajalugu, mis on alati mõttekad, eriti ka kuna meil oli mõnus rühmatöö, ja jälleee Tutimoosiga, kes vahest ajab mind jube närvi, aga see ei takista mind tema üle naermast, eks. Igal juhul, peale ajalugu oli väga mõttetu muusika, milles me Liinaga natuke üritasime kodutöö ära teha või midagi, ja selles oli veel Mareli sünnipäev, mis tegelikult on hoopis täna ,ja mis on ka põhjuseks et me ei laulnud talle (okei, vajalik info,NAGU ALATI). Nii, siis me läksime mingi 15 minutit varem sööklasse, kus mul oli jälle üks supermõttekas olemine, kuna ma söön iiiiiiiilgelt palju, kõik lausa ütlevad mulle et omg, ära söö nii palju, miks sa ÕGID 24/7, aa
Siis oli nii et me läksime bussi (enne seda ma leidsin Kristiine üles, megaimelik oli jälle näha, ei mitte et ma oleksin teda terve septembri jälginud, mõtleisn, kas on tema või ei ole :D:D) (ahah, enne seda oli veel koht kus ma trepist alla tulin ja Liina mind oma lõualottide ja tagurpidi V moodi silmadega kaamerasse püüdis, ei see polnud meeldiv hetk), (ja ma unustasin mainida, et enne seda kui me bussi PARIMATELE kohtadele saime, jõudis meie klass mõnusalt bussi ees natuke karata),aga see pole nagunii oluline, nagualati lihtsalt no.
Ja bussis , ma ei tea, ma sain natuke Marie kaamerat näppida, mis oli päris põnev, ja siis me sõime kohutavalt palju igast asju mis ta pakkus, ühesõnaga söön teiste kulul nagu alati JEI. Ja siis oli veel see kuidas kõik hakkasid tuimmängu mängima, ja Marie sattus eriti hoogu (kuna ta kaotas alati, ja kõik tahtsid koguaeg temaga mängida, sest et temaga oli väga võimatu kaotada, ja ma ei tea, ma sõin ta šokolaadi ka vägaväga palju). Ja bussis oli lemmikkkoht ka see, kuidas me sõitsime mingist kohast läbi, mille nimi oli KOOGI ja siis me saime rääkida Mariega et NÄGID ME OLEME KOOGIS PRAEGU, ja siis me itsitasime koos kaua, kuna see oli selline toredalt lame nali, ja siis jõudsime linnusesse (RAKVERE) ja siis kui me väljas olime, oli nii et Marie hakkas muretsema et omg tal kukuvad kõik õpikud kui buss pidurdab ja selle üle oli mõnus naerda ja ee ee. Siis oli veel nii et linnuses oli ülimegasuperigav (ORLY) kuna me pidime panema selga mingid rüüd ja me saime naerda enda vaprate Häli ja Haldi üle, kes koguaeg osalesid keskaegsetes mängudes.
Aahhhh, kõige põnevam osa oli see kus kõik oli kusagil piinakambris või kusagil ja õues polnud kedagi ja me Mariega ronisime kusagil ja pildistasime ja vaatasime et Rakvere on kena ja ma sõin oma võileiba ja Marie ei saanud oma fotokaga hakkama (tere) ja ma naersin ja naersin kuna Rakvere on nii naljakas, nagu kortsus (AHAHA PÄRIS NALJAKAS) ja me ronisime siis alla ja mõtlesime kas süüa mingeid pirukaid, mida sinna laua peale jäeti vms, aga ma otsustasin seda siiski mitte teha kuna mul on kogemusi mürgitatud õuntega nii et jah. (hull kogemus oli ka)

to be continued, ii
kuna üks teatud debiilik tahab arvutisse

(..)

Tere, teine osa
Ma ei tea, ennem kui me sealt hm linnusest lahkusime jõudsin Mari-Liisi, Reelika ja Ailega natuke juttu puhuda ja Häli lehvitas mulle (?).
Linnusest välja tulles läksid kõik lambist mingi alla sealt samast kust me ülessegi tulime ja see allakäik oli täiesti HAIGE kuna Marie äkki läks väga imelikuks ja hakkas täiega mu peale karjuma, mul oli nii et AA ära karju, MIDA SA TAHAD ,väike paanika oli mul igal juhul :D Nagu alati, sattusin nii segadusse, et hakkasin jälle kiljuma ,mis oli jaa, päris närve rahustav. Ja kui ma lõpuks aru sain, mida Marie must tahab (et ma kiiremini alla läheksin), ja pidin äärepealt maha rahunema, hakkas äkki Brita ka mu peale karjuma ja mul läks paanika SUUREKS PAANIKAKS kätte ja ma hakkasin jälle kiljuma ja ma eitea, häälepaelad avastasid oma võimeid.
Siis kui me all olime (peale vaevalist ja kiljerikast teekonda), ütles Brita AA, KEEGI ÜLDSE TEAB KUHU ME MINEMA PEAME? Kõigil oli nii et MKM, Brita ütles siis et raudselt teisele poole pidime mäest alla minema ja ma naersin, palju naersin. Aa ,ütlejaks polnud vist Brita, Brita enda arust teab linna :):):):):)

Ok, AHHAA keskus oli ma ütleks, normaalne, aga ikkagi, ma vihkan seda sest et see ei lasknud mul ässata jalgpallis, mida ma laavlaavlaavlaavin, vaid ma tegin omal just margi täis või midagi, lausa kolmekordselt, ei hakka siinkohal mainima mismoodi. Siiiiiiiiiiiis me läksime Liinaga kusagile pubisse või midagi, kus juba Brita, Keit, Marie, Annu, Keku,Kristo, Egon ja Rasmus olid, ja mul oli kõht jälle megatühi nii et ma õgisin jälle kõigekõigerohkem. Isegi rohkem kui Rasmus kellel kõik äärepealt üles pidi tulema. :D
Vahepeal me küll kondasime natuke mööda Rakvere Selvereid, WC-sid ja mahajäetud turge ja testisime, kui palju armastavad seadusi Selveri kassapidajad, aga, ma ei tea, põhimõtteliselt enam kuni tagasisõiduni midagi põnevat ei toimunudki (okeiokei, toimus küll, TuulitKairit oli päris põnev jälgida), aga jah, kui me bussi läksime, lasin ma Mariet natuke üle, teesklesin magamist, aga vend ei teinud must lihtsalt välja ja ma otsustasin niisama ta õla laiaks litsumisega tegelema hakata. Ta söötis mulle tonnide viisi šokolaadi sisse ja üritas minuga iga kuradi sekund jälle tuimalaskmisemängu mängida, aga ega ma nii lihtsalt alla ka ei andnud. Jälle sõitsime vahepeal KOOGIST LÄBI ,ja naersime veel hullemini kui sinnateel vms, ja siis mingi Brita tahtis ka mu kõhu vist ära tappa, kuna ma lihtsalt ei suuda mitte naerda selle peale kuidas ta istub vahekäigus lambist maha, aga see selleks.
Ei, kõige lahedam oli bussijuhiga kahekesti koju sõita. Siis kui viimasedki inimesed kooli juures maha läksid, läksin ma bussijuhi juurde, ja ütlesin EE TERE, tal oli nii et OH MIDA SA SIIN TEED, ja mul oli nii et KAS ÕISMÄELE SAAKS, ja tal oli nii et JAA MUIDUGI, OOTA MA KORISTAN AINULT BUSSI NATUKE, ja see natuke kestis ikka piisavalt kaua, et mu närvid üles ütleksid. Kuigi iseenesest oli bussijuht nunnu, ülimeeldis. Selline meganunnu, rääkis koguaeg, küsis, MURETSES mu pärast, avvii. Ja kui ta mu kusagil pärapõrgus maha pani (okei, SEE temast küll eriti kena ei olnud), siis ma lehvitasin talle ja sammusin viimase 16 peale, luckyme. Ja sõin tee peal oma viimast lössis võileiba, mis maitses rämedalt. Ja kodus ma panin oma Grey Anatoomia tõmbama, ja lugesin lõpuni läbi aegade lemmikraamatu (ok, ÜHE parimaist) "Koos, see on kõik", ja ma ei tea, see kõik oli ülitore.




Ahah, armastan sind Rakvere
(parim koht olisee kus Liina hakkas Keiduga JESSi järgi tegema)