Friday, January 30, 2009

Tere positiivne mõtlemine, ma ei vaja psühholoogi, Brita

Kuigi päev on läinud absoluutselt aia taha (hommikupoolik igatahes), tahan ma kirjutada siia midagi head. Millestki, mis on mind viimasel aajl rõõmustanud. Selliseid asju pole palju olnud.

Esiteks, ma brausin megapalju. Leian mingeid lehekülgi, kus ma avastan end registreeritud olevat, leian inimesi, kes on põnevad. Ja inimesed, nad on lihtsalt kohutavalt põnevad. Ma lihtsalt leian kellegi suvalise ja ma nolaifin ja ma leian inimeste elud HUVITAVAD olevat. Ma leian ilusaid inimesi. Inimesed, ma armastan neid.
http://nurgake.blogspot.com/
Ma ei tea, kes ta on, aga ta mõtted on mu unistused või midagi.
Ma ei tea, mida ma ajan, ma lihtsalt adoreerin ta blogi (kuna sõna armastan elas end ära, siis, nagu ma mingis blogis ka lubasin, täiendub mu sõnavara nüüd mingite idiootsete sõnadega).

Teiseks, filmid on nagu ee, teiseks eluks muutumas või midagi. Simpsonid Oscari nominentide vahele ja elu ongi OK. Blade Runner, The Gold Rush, Space Odyssey. Okei, võib-olla m i d a g i oli, aga tempo puudumine lihtsalt tappis mu. V For Vendetta, The Curious Case Of Benjamin Button, The Dark Knight. Meeldisid, aga lemmikuks ei saanud. Garden Party, Atonement, Rock'n'Rolla. Oh, nad on kergelt parimad. Natukene armusin ära. Või siis mitte. Väga armastan tegelikult. Ilusad filmid. Ilus elu. Nii on filmis-
Unistused, s i i s ilus tulevik ja s i i s ilus elu. Nii on päriselt.

Ja siis veel, peale inimeste ja filmide on ju veel needsamad unistused. Kuidas ma elan kaks kuud NYCis ja kuu aega Münchenis ja kolm nädalat Pariisis ja suved veedan Provencis ja sügised Manchesteris ja kevadel ma magan talveund ja jõuludel Soomes olen ja kuidas ma Tais ühte Kallist külastan ja kuidas ma käin vahepeal Eestis kuskil Pärnus või Hiiumaal või Haapsalus, mingis ee kohas. Ja kuidas ma veedan lennukites poole oma elust ja seal lennukites saab filme vaadata, palju filme, häid filme. Ja elu on ilus ja lennukite vahepeal ma saan veider olla ja andekate meestega sõber olla ja maailma Starbuckse avastada ja baarides palju olla ja tantsida ja ilusaid prille omada.
Ja et ma saaks igast maailma kohast, kus ma iganes ka ei käi, postkaarte saata. Igast sõõrikutele näiteks.

Mu skeemid võiksid nüüd õiged olla ja plaanid täide minna, vaja nüüd üle elada vaid see aeg, kus midagi oodata tuleb. Sest et vastused võiksid ju positiivsedki tulla.









Siis on arvutada lihtsam.

0 külmutatud mustikat: