C, NII NAHHUI ARMASTAN!!!!!!!!!

Ma ei tea, C-täht on nagu eriti kalliks saanud.
Esimene viide Chuckile, teine (kahjuks) õllele.
Suva et ma tahtsin hoopis muust rääkida.

Üleeilne ja eilne ja tänane olid lihtsalt nii super. Üleeile oli nagu megatore. Jättes vahele ametliku lõpetamise osa. Lihtsalt ma armastan mingeid haigeid naermisi mingi faking rohu, Kaia-Liisa punapeadest meessõprade, märgade linikute, mingi pooleöise reivimisega, haigete vastuste mida võib lugeda nii 6 kui 9-na, täiega kahtlaste küsimustega millele me teame vastuseid (termosõlm, 98% vett ajus? laheee, vesipead), meeletute saali tagaotsas tantsude, pedede (ok, üliheterote tegelt) trummarite, haigete laulmiste ja mingite õhtujuhtidest punapeadega sõbrustamistega. Ei ma lihtsalt ei suudaks elu sees ära seletada, kuidas saab tunda end kõrgemal kui seitsmendas ja mis iganes taevas veel (lihtsalt nagu sa oleksid ära joonud kõik maailma alkovarud) (mida sa absoluutselt ausalt öeldes teinud ei ole).


Eile, okei, ma pean tunnistama, et algas igavalt. Algas kõik mingite rummiste jalutuskäikudega randa, kus sai kivide peal kõiki, lihtsalt KÕIKI maailmaasju arutada (loe: sofi leidis lõpuks inimesed, kes viitsivad kuulata rohkem kui endast rääkida). Ma isegi päevitasin mingi igaviku (raudselt kolm minutit), ja ma ei tea, lihtsalt nii kuradi imeline oli.
Siiiiiis me tulime tagasi, ja ma avastasin jällegi inimesed, kes soovivad ka ise rääkida,

/REKLAAMIPAUS
Liinu, says:
tegelt blogi on tähtsam kui söömine
sofi says:
tead kui naljakas sa oled? :D
Liinu, says:
kas mu naljakus peitub selles , et ma üritan hammastega tomatit ära koorida?
(ok, reklaami ennast polnud)
(ei, ma ei taha Liinat maha müüa)

Igaljuhul, ma avastasin inimesed, kes mul rääkida ei lasknud, ja tundsin end jälle kainena. See polnud hea tunne, nii et siis ma läksin koju magama (edaspidi ma muidu nimetangi enda faking tuba pranglis KODUKS), kui siis tulid Allan, Kaia ja Liina meie tuppa, ja Allan istus mu faking voodisse ja hakkas mingeid faking naljakaid asju rääkima ja mulle mingit faking ZIPI PEALE VALAMA?!?!??. EIUSUUUU ET MA VOODIST VAHEPEAL NAERDES ALLA VEERESIN. Igal juhul, nad olid kõik kolmekesti nii vastikud, et ma naersin nii palju, et käisin vahepeal jooksmas vetsu juures maha rahunemas (täiega kaine olin ka siiski öeldes), ja kui ma tagasi tulin, siis ma vahepeal ikka veeresin selles sitas, mis meie toas (KODUS :D) maas oli. Igal juhul, NATUKE veel naernud, jooksin ma kiikuma, koos Allaniga, ja siis minevittu, mul oli sjuuuke hoog peal, ma pole elu sees nii kõrgele kiikunud, ja just sel kuradi hetkel kui Kaia ja Liina toast välja tulid, et näha, mille peale ma kiljun, toimus mingi kahtlane mats, ja järgmine sekund olin ma mingis kuradi rohust naermas. Kuuleeee, eiusu, et ma olin kiiged katki kiikunud :D:D Ma ei ole vist elu sees nii faking palju naernud :D Igaljuhul, see oli alles algus, ja kuna on 23:41, ja emps on mul ka nii lahe, siis ma vist lõpetan enda mälestuste heietamised homme.

Musii :*
20-juuni(08)