Jõulud

Palun vabandust, et ma jätsin jälle kõik lõpuni rääkimata. Palun vabandust. Praegu on tähtsamaidki asju, millele mõelda.

Nii oluline tundub praegu öelda, et nii jõulutunne on. Kõigiga tahaks ära leppida, midagi mõista, kingitusi teha. Mandariinituju pole, aga kõik ülejäänud, eriti tunded, on täpselt nagu pool aastat tagasi, või poole aasta pärast. Ma tean, et leppimine võib mõne inimesega viia suhted nii tupikusse, et pärast on neid veel raskem lahti harutada. Samas hetkel ei tahaks küll asjade sisusse kõvasti tungida, lihtsalt andestada, andestada ja andestada.
Ja ma ei tea, kas tasub seda teha just nüüd. Kuna kui ma seda kord alustan, siis tahan ka lõpuni viia, ehk siis absoluutselt kõigiga suhted ära klaarida. Just see rikub kogu mu leppimisplaani ära. On olemas inimesed, suhteid kellega ei oska ma parandada mitte kuidagi. Inimesed, kellele ma ei mõju. JAA ma tean, et on lihtsam sellised vennad lihtsalt unustada, aga noh, that's me lihtsalt, muretseda mingite faking inimeste pärast, kellele ma ei loe mitte ÜKS RAAS. PINGUTADA mitte nende nimel, kellele minagi midagi tähendan, vaid nende nimel, kes võib-olla ei tea, et ma eksisteerin (ok, liialdasin veits).

Lahe on otse loomulikult ka see, et minu jaanipäev sai läbi nii kella 9 paiku. Jumal tänatud, et õhtulgi :D Ei, tegelikult oli see megamõnus, grillvorstikesed olid isegi sees. :D Tegelikult päeva parim hetk oli kui ma palliga põgenesin, ja pidin jooksma läbi mingi faking märja põllu, ja mul olid retuusid jalas, ja ma jooksin läbi nende lahedate lillede, mis olid mulle reieni suht, ja jalad said iga sammuga üha märjemaks, ja mingi lõik põllul joostud maast olin ma mingis mälus või midagi, igal juhul, silme eest läks mustaks ja mingi hullllll kaiff oliiiiiiiiiiii? Ma ei tea, väga imelik hetk oli, kui ma lõpuks ärkasin, siis pea käis mõnusalt ringi ja ma naeratasin (kõrvalt võis väga normaalne paista?). Ja mingi ülihea tunne oli kõhus ja peas ja kätes, ja isegi jalgades ja igal pool, ma olin nagu nii faking õnnelik?

Ok, peale nii jaanipäevasi (ok, ise ka ei usu et mul eesti keel 5 on) meenutusi on raske aru saada, miks sissekande nimi Jõulud on, aga ma üritan seletada - ok, praegu on mul see lahe kaifimälestus sellest rohust (raudselt ma jooksin mingis kanepipõllus või midagi ja tarbisin mingi megakoguse kanepit naha kaudu vms), aga kahjuks POLE MU AJU PIISAVALT IGAV, ET VÄLJA KANNATADA ÜHTE (suva kui head) MÄLESTUST ÜLE KAHE MINUTI, nii et kahe minuti pärast umbes peaksin ma jõudma tagasi enda lahedate jõulumõtete juurde, nii et sissekande põhimõte seisneb ikka jõuludes.


Ok, midaiganes, ma teadsin, et midagi millest mulle praegu räägitakse, masendab mind.
Sofi, võidupüha '08
(täiega loodaks ka et keegi sellest sissekandest midagi aru saab)