Ma ei suuda magama jääda. Tuju on absoluutselt imelik. Ei tunne mitte midagi, mis siis et tavaliselt nutan nagu segane-
Aga ei, seekord isegi ei naerata. Pluss jalg valutab nagu segane. (ok, SEE oli tõsiselt imelik väljend.)
Ärkan. Ei taha ärgata. Ema raputab, et kohe oleme kohal. Miks ta peab mind taguma-
aga ma ärkan ise, kuna näen aknas Ülemistet. Imelikult kodune tunne. Pool seitse hommikul, rongis sõites lihtsalt mingit kuradi Ülemiste keskust, mida ma külastan kord aastas vist, nähes. Ja siis mul tuleb kananahk ja ma panen endale ümber oma imelikult suure kampsuni, et sooja saada, ja naeratan hommikusele Tallinnale. ENDA linnale.
Siis tulevad mingid lõpmatuseni banaalsed asjad. Täpselt nagu alati, kõigest ühe väikese parandusega. Kui rongilt maha astun, ei tunne mitte mingit armastust issi vastu, kes mu juurde astub, vaid hoopis MAA vastu, mida ma lõpuks ise oma jalge all ka tunnen. Ülimalt armastusväärne hetk on.
Issile aga viskan mossi näoga enda hiiglasuure koti ja panen päikeseprillid pähe. Maailma mõnusaim hommik.
Autos istun ees. Keegi toppis mulle mingi lambi sülle, avastan. Lahee. Aga ei, põhimõtteliselt naudin lihtsalt vaadet. Tallinnas ringi sõites on minu arust igal pool VAADE (ok, väga huvitav väide tõesti)
Igal juhul, kodu on megasuperüliübersassis, KESOLEKSVÕINUDARVATA (..) Otseloomulikult, iss oli üksi kodus. Siiski, kodune tunne ei kao, lihtsalt natuke vastik on ringi käia. Lõpuks, kui ma päikeseprillid ära võtan ja jälle normaalseks hakkan, koristan veits igalpool, ja lähen siis hommikust sööma.
ÜKSKI FAKING KOHVI EI MAITSE MITTE KUI KUSAGIL MITTE GRAMMIGI VÕRRA PAREMINI KUI KODUS. Ma pole ammu nii head kohvi (üleröstitud (loe: süteks põlenud) leivaga) joonud. Söön pool oma lemmiksingipakendit ära ja meenutan viimast jäätiseportsu, mida sain. ON alles taevalik hetk.
Ja siis ma tulen arvutisse, et oma meile tšekkida, ja noh, orkut ei jää ka tähelepanuta. Ja Aile mure mu kadumise pärast toob äärepealt pisara silma. Kuna, noh, kuni me veel klassiõed olime, oli skräppimine nagu selline casual värk. Aga enam me ei ole (natuke nuttu), ja sellised nummid küsimised tähendavad mulle nüüd midagi rohkemat, ehk seda, et AILE EI OLE MIND UNUSTANUD, VUUHUU :'):'):'):') Kuigi, okei, ma ei hakka välistama võimalust, et ületähtsustamine on põhjustatud rasedusega kaasnevast liigemotsionaalsusest.
Igal juhul, jah, orkut toob samuti meeldivalt päikest paari eriti nummi juulise skräpi näol.
Ja kõige tipuks on deviantartil väljas uus, KUUES versioon, mida ma lihtsalt kahesajaprotsendiliselt naudin.
Okei, kui mu sissekanne paistab liiga hea, et tõsi olla, tuletan meelde, et üksi linnas passida pole just maailma meeldivaim tunne, niiet L ja V ja kesiganes veel võiksid samuti oma reisidelt juba tagasi olla ja mind lõbustama tulla.
OKEIOKEI, ma lihtsalt meeletult igatsen teid, vabandust.
Aga ei, ma arvan, et üldiselt möödub suvi vägagi armastusväärselt.
Tänasest päevast alates igatahes.
Armusin ära paari filmi ja isegi muusikamaitse sai natuke värvi juurde.
Kena, MINU vaheaega võib iseloomustada vägagi positiivselt :)
sofiiii, 23.juulil 2008
Wednesday, July 23, 2008
Alcoholic Starsailor
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
1 külmutatud mustikat:
Liinu , ütleb:
Tere , Sofi
sofi. ütleb:
nii, tere,
Liinu , ütleb:
hmm . ma ei teagi millest kohe alustada , sest mul on niipalju küsimusi , mida sul küsida . Alustaks äkki siis sellise noortepärase ja mõndedele eluna tunduva saidiga nagu seda on rate.ee , mida sa arvad sellest ?
sofi. ütleb:
noh, see on mõnus vabaajaveetmisviis, minu jaoks,
Liinu , ütleb:
kas sa kulutad suuremosa oma ajast rate.ee - d külastades ?
sofi. ütleb:
mm, ei, kindlasti mitterohkem igast kunsti- ja mingitel sellistel lehekülgedel,
Liinu , ütleb:
aga mida sa arvad rate. ee uuest kujundusest ? kuna [ minu andmete põhjal] huvitud sa suures osas kunstist ja disainist , mida muudaksid ?
sofi. ütleb:
ma ei tea, kuidagi nii harjumuspärane oli see vana, aga noh, mulle meeldivad sellised õhulised toonid, nii et paigutusega harjub ära, ma usun,. aga muidu tore, et sellised leheküljed ikka arenevad ja mingeid muutusi läbi teevad,
Liinu , ütleb:
noojah , karta on et sellised slaidid muutusid teevad , arvestades sellega kui palju noori kasutab rate.ee 'd .
sofi. ütleb:
mhh,
Liinu , ütleb:
mida arvad , aga nn "kassitapjatest" ?
sofi. ütleb:
tead, ütlen ausalt, ma olen VÄGA ego ja loomad ei ole mu jaoks eriti tähtsad. muidugi kahju, aga ma ei võta seda nii südamesse nasgu näiteks kui see nunnu poiss jalkas mingi eile suri,
Liinu , ütleb:
olen aru saanud ka , et jalgpall on su lemmikumaid spordialasid ?
sofi. ütleb:
JAAAAAAA,
Liinu , ütleb:
mis on su lemmik meeskond siis ?
sofi. ütleb:
tead, eile ja üleeile istusin poole ööni et oma lemmikmeeskondi vaadata, ning pettusin mõlemas natuke. MU muidugi oli ja on ja jääb igaveseks lemmikuks, aga Chelsea on ika tõsiselt alla käinud. kui vaatasid üleeilset mängu, siis tead, millest ma räägin. selles suhtes nagu hakkas jällegi liverpool meeldima. aga üldiselt rääkides, lemmikliiga on inglise liiga ja Inglismaa meeskond on ka täiesti(y)
Liinu , ütleb:
tegelikult on sul ju väga palju huvisid ? tegeled fotograafiaga , näitlemisega ? , käid saksa keeles ja kunagi ka ing. keeles , ja selle kõrvalt veel mõne kohas [ intervjuuritava soovil ei nimeta siinkohal neid kohti ] ja peale selle sa suudad õppida peaaegu viitele ja lõppude-lõpuks on sul veel suurepärane kunstianne , mis on su edu saladus ?
sofi. ütleb:
edu saladust ei ole, kuna enda teada ei tule mul ükski asi tõsiselt hästi välja. ma olen tihti rahul sellega, mida teen, kuid ma ei tea ühtegi asja, mida ma oskaksin eriliselt hästi. ja see, et mind tõmbab kunsti poole, ei tähenda, et ma oskan hästi joonistada vms ja kui mul kunagi õppimise edu saladust küsisti, siis vastasin, et tegelikult on mul väga head geenid ja ausalt öeldes ei näe ma sittagi vaeva et seda kõike teha. mu aju lihtsalt on selline, et saab kõige sellega hakkama,
Liinu , ütleb:
noo siis oled sa küll õnnesärgis sündinud respect sulle
sofi. ütleb:
selle eest respecti jagada on küll loll tegu, jaga seda nendele, kellelt ma geenid sain,mitte mulle, mul lihtsalt vedas, see on tõsi,
Liinu , ütleb:
aga ka sina annad neid KUNAGI edasi . tänu sellistele inimestele ongi meie maailm selline nagu ta on [ tänu geeniustele ] - igapäevaga erenev tehnika ja kõik selle juurde käiv
sofi. ütleb:
ma ei usu, et ma lapsi saada tahan.
Liinu , ütleb:
miks siis nii ?
sofi. ütleb:
ma ei tea, mul on mingid hullud karjääriplaanid ja pealegi ei leia ma, et emaks olemine on äge. minu unistus oleks saada vanaemaks, vot see on asi, millest mõtlemine teeb õnnelikuks,
Liinu , ütleb:
kuidas sa saad olla vanaema kui sul endal pole lapsigi?
sofi. ütleb:
ma arvan, et ma lapsendan kellegi, aga see pole oluline, oluline on et vanaemaks ma saan.
Liinu , ütleb:
millisena sa kujutaksid end ette vanaemana ? vanaema kes küpsetab lapselapsele iga hommik pannkooke ja toob laudast äsja lüpstud piima ; vanaema kes käib lapselapsega stockmannis šhoppamas ; või vanaemana kes vaatab lapselapsega õhtuti jalgpalli ?
sofi. ütleb:
ei, vanaema, kes elab enda ägedat elu ning ei väsita lapselapsi enda saadetud kõrbenud pannkookide või liiga tihedate külastustega. olen vanaema, kelle juurde minek tekitab lastes elevust ning vanaema, kes võib lapselapsed ootamatult nädalavahetuseks jaapanisse kaasa võtta
Liinu , ütleb:
ma sooviksin , et saaksin olla üks sinu lastelastest
sofi. ütleb:
ma sooviksin et mu lapselapsed tahaksid seda ka
Liinu , ütleb:
aga pöördume tagasi natukene , sa ennem mainisid et sul on hullemad karjääri plaanid ? äkki valgustaksid ?
sofi. ütleb:
hmm. siiski vist mitte, kuid arvan, et need on seotud kunsti, müügi ja reklaamiga sofi. ütleb:ma mõtlen seda et ma olen nendes suhteliselt kindel,
Liinu , ütleb:
aga fotograafia ?
sofi. ütleb:
tead, mul ei tule välja eriti hästi kunsti LUUA, kuid ma unistan sellest maailmas üle kõige. tahaks tegelikult fotografiaga natuke tõsisemalt tegeleda küll
[ JÄTKUB ]
ülinaljakas:D:D:D:D:
Post a Comment