Ilusad päevad (Heiki, Oskar, Häli, Liina ja Brita)

See ei ole faking võimalik, mu elu on üks suur ja haige põhjus naermiseks ja naeratamiseks. Ma läksin kooli ja päev algas Nancy'ga, mis tegi tuju heaks, tõstis tuju kuskile pilvedesse, vihmapilvedesse, kahju et täna nii 'ilus' ilm oli. Ausõna, igatsen sügist, aga see on üldiselt öeldes ka peaaegu et ainuke põhjus muretsemiseks (see et sügis nii kaugel on, kui sa aru ei saanud).

LAMP

Niisiis, päev algas ajalugudega (ei, päev algas ju Nancy'ga), ja ajalood tähendavad alati armastust, üldiselt öeldes Heiki vastu, kuid ma tean, seal peitub midagi rohkemat. Tegime kt-d, mis ei olnud küll feilim kui eelmine töö, aga ega ta just meie brilljantseim ajupingutus (loe: vihiku kasutamine) ka polnud, kahjuks, jaa. Niisiis läksime Mareli ja Anne-Maiga need ajaloopildid üles panema. Tegelikult meeldisid väga paljud tööd, ülinunnud olid, mõned olid lausa nii nunnud, et vaadates tuli suhkruvatt meelde. (Mis toimub, ma pole elus suhkruvatti söönud?!) Heiki jälle pani mu end armastama väga armsa fantaasiaga meist kui paparatsodest ja lipulehvitajatest, nii hoogu sattus oma ettekujutlustega, et mul pidi äärepealt pisar silma tulema, ta lasi mul isegi lipuga peaproovi teha, kuigi peab tõesti ära märkima, et ta vana lipp on juba otsad andmas, ei lehvi üldse kenasti. Pole hullu, ma saan Heiki nimel kõigega hakkama.
Õpin selgeks kasvõi selle rootsikeelse tervituslause saadiku jaoks, jah, ma teen seda, et Heiki ei kurvastaks. :):):):)
Teine (AJALOO)tund oli ee arvutis, kus Rasmusel juhtus mingi tragöödia ninaga, verd purskas nii palju, et ma arvasin, et ta nina sureb ära (okei, ma ei näinud tegelikult kui palju verd oli, aga ma kuulsin kuidas kriiskas Merli ta kõrval). Me Liinaga veidi itsitasime Liia ja Triinu ning nende arvuti üle, suva et meil sama aeglane umbes oli, vähemalt saime me 12/20 vastatud. Heiki ikka armastab meile arvutiülesandeid anda. Super B.

/BTWBTWPTVBTW vägaväga tõstis tuju see, et sulle meeldis mu OskarII, kellest ma vastupidiselt Heiki arvamusele, ei tea muud, kui et ta oli Rootsi kuningas. Ausõna, üks esimestest asjadest, mis tegid mu tuju vägavägaväga õnnelikuks (mis asi on tuju? miks ta ise õnnelik saab olla? ma ei saa aru). Olgu, ma valetasin, esimene õnnelikuks tegev asi oli Nancy/

Mata oli rõve. Ei ausalt ka. Häli on haige inimene, ma ei suuda ta ees istuda. Hälihälihäli, tal on ilus nimi ja ta ütleb haigeid asju. HAIGE INIMENE, ma ei kujuta enam matat ette ilma ta diipide mõteteta ('ega piiblit taevast alla ei faksitud'; 'ma olen täiskomplekt: ilusad juuksed JA tark'). JA LIINA, omg Liina, see ei ole normaalne, saata Hälile kirja sisuga'Kle ma siin mõtlesin et ma ple sulle kunagi veel kirja saatnud xD', ok, selle iksde pärast tuli mul jälle tapmistuju peale, aga ma hoidsin end vaos ja naersin pool tundi. See on ikka meganunnu kuidas nad Liinaga tasapisi sõbrunevad (jobu imbekas sõnapaar). Itsitasin, see ei ole normaalne, kuidas Aile ja Häli, Liina ja Häli, Kristo ja Häli mind naerma ajavad. Ma istun matas maailma haigeimas kohas. Aile&Häli on muidugi eraldi jutt, see sarkasmibätl, mis seal 24/7 aset leiab, on jah, nojah, jaa, täiesti eraldi, väga OMAMOODI jutt. Ma ei viitsi seda rääkida, muidu ma jääkski siia arvuti ette hirnuma.
Aga samas, mata ei olnud rõve (ma vihkan ennast ja enda imbetsille vasturääkivusi), kuna Keit naeratas mulle ja Kristo arvas et mul on ta vastu midagi et ma kääre täna kaasa ei võtnud ja Rasmus tegi mingit lambikesehäält (TŠINN!), millest keegi aru ei saanud, kuna Rasmus oli ainuke, kes arvas, et lambikesed sellist häält teevad. (Äkki teevadki, ma pole lambikestega eriti suhelnud, aga teised, kes koos minuga Rasmuse ümber ja üle naersid, paistsid olevat küll selliste nägudega, nagu nad tegelikult ka TEAKSID, kuidas lambikesed häälitsevad, peaks järgi uurima.)
Ja üldsegi, ma ei saa aru, miks ma kirjutasin esimeses matalõigus, et mata oli rõve, ei olnud ju üldse-
Olgu, ma ei vaeva oma pead murdmisega siis. -jah, siit tuleb kindlasti üks EESTI FILOLOOG, nagu Brita ütleks
Nojah, siis oli söömine, kusmidagi raudselt juhtus, aga ma kahjuksei mäleta, misasi. Me võibolla jätsime Liina kuskile äärepealt vetsu, aga rohkem ma ei mäletagi. Ok, fotograafia oli jälle feil, feilim kui kunagi varem (uskumatu, oja (sõnas oja loe täishäälikuid pikalt)).
Aga peale fotograafiat suundusime Britaga linna, kus ma jõudsin kaotada oma OskarII (õnneks mitte originaali, originaal oli juba ajalookoridoris, nillida Maria-Liisa ja Triinuga (päeva lemmikhetked), vähemalt 17 korda Britalt vastu nina saada, ja noh, ma ei tea, ma räägin siis alates sest hetkest kui me trollist väljusime BriZiga.
Ühesõnaga me väljusime ja läksime kuskile sinna galeriisse, mis on Moskvast otse paremal (mingi Kumu filiaal või kuidas iganes seda asja ka nimetatakse). Me isegi raatsisime kulutada 20 krooni, aga kahjuks ütles tädi, et see oli videonäitus. Nii me jalutasime hoone nurga peale, paremale poole ma mõtlen, kus MINU TEADA on alati G-Galerii olnud, aga Prits ütles, et G-Galerii asub kuskil mujal. MIND EI HUVITA, MINU G-GALERII ASUB IGAVESTI SEAL HOONENURGAL. Igal juhul, leidsime kena näituse, mis isegi MEELDIS? Aga noh, mul tegelikult ükskõik, ma ei pea seda tegema. Kui viitsin, teen kolmapäevaks ära. Muidu on sellest niiiiiii pohhui. Lausa imelik, et mul ON võimalus mingi asi täiesti pohhuilt võtta. Noh, osasid asju ma võtangi (matat ja keemiat on raske teistmoodi), aga ikkagi jääb kurku selline rõvedalt kuivakstegev tunne, nagu ma oleks midagi halba teinud. Teadküll. Aga näitusega ei jää. Ma ei tea, miks ma end Britaga üldse kaasa vedasin. Võib-olla sellepärast, et tegelikult ma IGATSEN näituseid, võib-olla kuna ma pole ühtegi näitust juba piisavalt ammu külastanud ja mu rasvunud aju nõuab mingit toitu ka peale (vahest geniaalsete) filmide ja raamatute? Jah ma tean, et Rock'n'Rolla pakkus jah, 200%-list visuaalset rahuldust, aga ikkagi, ma pole nii ammu midagi igavest näinud. Ise viimasel ajal aina kulutan oma öid portreede peale (midavittu, mu lillad plahvatuste päevad on alanud? VUUHU, see on küll aasta avastus, APPI MA OLEN NII ÕNNELIK, omgomgomg, kuidas ma sain mitte märgata, šokolaadiisu on ka suurenenud, APPI KUIDAS MA SAIN SÜMPTOMITEST NII MÖÖDA VAADATA?! Ok, seitsmesajaseitsmekümneseitsmes taevas on käes. MINUL KÄES <3), ja ei käi isegi midagi tõelist vaatamas. Jah, sellepärast ma end traditsioonilisel tudupäeval linna kohale tassisingi. Jah, nii suur on nälg juba. Jah.
Igaljuhul, käisime nö. G-GALERIIS ära ning leidsime Mingi ma ei mäleta, kas Arvo Pärdi või Georg Otsa või kellegi mälestusklassi vms, väga veider koht. Brita sokkis mulle küll midagi selle otstarbest, aga mida ta ka teab, peata (kiisu)kana.
Siis liikusime mööda Pärnu maanteed Viru väravate poole, teel kuhu me lipsasime veel ühte ee galeriisse või mis iganes see oli, mis oli üpris igav, aga kus me veidi itsitada siiski saime (mingi grammatika asi, ASI REHVISERVIS JU). Siis liikusime mäkist mööda, aga mind ajab mäkist juba oksele (rasvunud ei ole ainult mu aju, jah), nii et me MÖÖDUSIMEGI sellest uhkel sammul. Vahepeal jõudsime teatriplakateid ka lugeda. Kõige ebameeldivam üllatus oli see, et Oscar ja Roosamamma oli kutsutud Oscariks ja roosaks daamiks. Räme pettumus oli ikkagi. Haiged inimesed, see on ülinunnu raamat, miks peab seda pealkirja teatritükiks nii rõvedaks muutma? Igal juhul panid endasse tavapäraselt armuma NO99 plakatid, mis on alati täpselt ühe ja sama disainiga, ja ma ikka, ma ei suuda neid äkki lambist mitte armastada. See on nii imelik. Tavaliselt tüütavad mind korduvad asjad kiiresti ära. Aga ei, NO99 jääb südamesse. Suva, et ma olen sealt kokku (..?) kolme lavastust näinud. Ikkagi. Meeldinud on ja hea mulje jääb siiani. Omapärane koht.
Omapärastest kohtadest rääkides läksime me Britaga küll vahepeal Lindexist läbi (väga huvitav bisnis oli meil seal, jah, jah), aga ma ei mõelnud omapäraste kohtade all siiski Lindexit (anna andeks Briz, ma tean, sul on selle koha vastu ERILISED tunded). Kuigi De La Gardie üle oli ka omajagu itsitamist (pigem monologiseerimist, aga see selleks). Peale seda suundusime Raekotta, õigemini platsile, kus ma Pritsile väikse ekskursiooni tegin ja siis lipsasime Kehrwiederisse, mis jättis väga nunnu mulje, kuna nii veider kui see ka poleks, pole ma seal siiani kordagi käinud. Kergelt veidra varjundi jättis visiidile see kaneelikohv, mille ma tellisin (Brita oletas, et äkki ma sain valesti aru, et äkki seal kohvis oli ka tšillit) ja see tüdruk, kes läks vetsu ja potil istudes laulda otsustas (me muidugi olime valinud Briizuga endale kõige nunnumad (loe: vetsule lähimad) kohad. Aga sisekujundus ja teenindus ja see kakao, mille B tellis, see kõik tegi mu päeva kuidagi nii imelikult nunnuks.
Seda hetkeni, kui mul hakkas oma kaneeli(-tšilli?)kohvist nii paha, et ma tormasin õue, üritades mäkkisprintimise maailmarekordit püstitada. Jah, vahepeal tekkis mu ellu üks segav faktor, nimelt Reval Cafe, aga seda ei jätkunud kauaks. Lõpuks jõudsime Mäkki, mis pakkus LÕPUKS OMETI UUSI MÄNGUASJU! Tellisin nende seast Britale oma sõbrapäevakingi ning siis läksime ostma. Algul tellisime ühte juustuka (kahepeale) ja ühe vahvlijäätise (MULLE!) ning jäime tellimust ootama. Meid teenindas selline, noh, mäki kohta tõesti KENA kutt, mitte-mäki-tasemel suht kole. Igal juhul, ta pani Brita ette juustuka ning me hakkasime Britaga üksteisele vinguma, et nii väike burks. No, mõtlesin, kas endale eraldi burksi võtta, sel ajal aga andis see nö kena kutt meile mu vahvlijäätise, meie Britaga aga siiamaani vaidlesime, mida veel võtta/mitte võtta. Ühesõnaga hakkasime mingi täiega naerma, et ei suutnud otsustada, ma mingi megalt kõhklesin, ütlesin koguaeg TAHAN, EI TAHA, okei, MA TAHAN VEEL ÜHE JUUSTUBURKSI, ja siis see jah, mäkikutt, hakkas meganunnult, hästi häbelikult naeratama. Meganunnuuuuu, mul oli jälle korraga nii HEA, tõsiselt hea tuju. No nii me siis läksime Britaga bussi peale ja värki.


OK SEE BRITA JUTT VAJAB MILLALGI VEEL LÕPETAMIST
aga probleem on selles et mu aeg saab jälle otsa
nii et ilusat õhtut sulle
ja Brita, kena õhtut sullegi, sama ilusat nagu mu imeline silmipimestav (ok, sõnakasutus 5) päev oli
;*



BTW2: MARIE KALLIS MA TEGIN SPETSIAALSELT, ABSOLUUTSELT EKSKLUSIIVSELT SINU JAOKS TÄNA SELLE HAIGESOENGU JA SA FAKING BLOKKISID MU TERVE PÄEVA HALLOOOOOOOO (võta telefon vastu.)