Wednesday, May 13, 2009

kallis Marie (eesel, kes ei kappa?)

Kõik on nii valesti. Mõnes mõttes tundub, et just ei ole, hakkab hästi minema, aga samas, see on nii ebatavaline. Ikkagi, see on nagu filter. Ma tean, et ma ise ka käitun valesti, aga teised inimesed mu ümber, ma ei tea, nad lähevad paremaks. Ja koledamad sõpruse tükid pudenevad ära nagu vana krohv. Imelikud inimesed, kes ei meeldi eriti, ütlevad mõnikord midagi tarka. Kuigi üldiselt käivad enamuse ajast siiski närvidele. Siis ma mõtlen selle targa asja peale ja teen ikka kõike sama valesti nagu enne. Taaselustan suhteid ja rikun neid silmapilkselt.
Vähemalt astusin ühe, pisikese ja natuke teistsuguse, aga SAMMU rahulolu poole.

So now I haven't started
I'm not so sure anymore
Though I am bad at work and feelings they are hard to ignore
I don't know what will happen
I just know that I have to do this for myself

Some day it will be better
That's no good to us now
Though we can do so much better
So leave us alone to try to think about something
But nothing is hard cause
Something always comes out


Oh, ja veel. Palju õnne mu kallid keemik, inglane ja eesti filoloog (Brita TSAU).
Ja tsau my superfrog! Lluv, mu osav põõsaelanik.

2 külmutatud mustikat:

Brita said...

kas sa pühendasid mulle kõik kolm ametit?

sofi said...

kuidas siis muidu mu mesikäp.