Õnn voolab väikeste niredena kõrvadest sisse.

Kõik on ümberringi ilus ja homme on odav kino. Ma enam ei tahagi väga eemale, kuigi ülestõusmised hommikul on põrgu selle sõna halvimas mõttes. Proua Kadri ütles, et ei ole loomulik iga päev hilineda ning ma särasin õnnest Heikit postkaardist läbi pugemas nähes.

Vaheajani on 7 päeva, mul on homme prantsuskeeles laulda vaja, ma ei oska, ma pole kunagi vaheajani päevi lugenud.

Kui keegi leiab poes GQ-d James Francoga kaane peal, siis palun, ma pean sellest esimesena teada saama. Ei usu, et kõik poed, mille olemasollust ma teadlik olen selle otsinguil juba 15 korda läbi kammitud.
Usun.

Ja oh, kavas on Sõprus, mida ma tõesõna igatsen. Nagu ka Mariet.